5. Igatsuse meri

Siiri Sisask/ Siiri Sisask

On peegelsile igatsuse meri
Veel üle käinud sellest pole maru
Kuid märku annab soontes tukslev veri
ja ta tahab, et ta kutsest ma saaksin aru

On igatsuse meri sile peegel
Veel pole sinna löödud ühtki mõra
Kuul veereb, kukub karikas, käib keegel,
kuid õitsele lööb iga raagus võra.

Veel oled inimeseks loodud
Veel pole ohverdatud sind
Veel pole altarile toodud
sinu lõõma, sinu lõõma hingelindu

On igatsuse meri peegelsile…

On igatsuse meri peegelsile
Tema pind pole tundnud laintevahtu
Kesk vaikust kostab läbilõikav vile,
mis soolaseski merevees iialgi ei lahtu

On peegelsile meri igatsusel
Vaid vaevumärgatav on värelus
Lind märkama peab märki igal sulel,
et segama ei hakkaks ärevus

Veel oled inimeseks loodud
Veel pole ohverdatud sind
Veel pole altarile toodud
sinu lõõmav, sinu lõõmav hingelind

Veel oled inimeseks loodud…