2. Laulu algus

Hando Runnel/Veljo Tormis

Kuulata! Sajandi kaugusel
Eestimaa randadel algas,
algas üks laul.
Emade keeles, isade meeles
meieni kandus see.
Kõlavas keeles, miljonis meeles
edasi elab veel.

See laul alagas hämaras ajas
ja sündis tummade öös.
See laul sündis madalas majas
ja tõusis vandena öös.
See laul oli hingele hea,
sest kuulutas sinane lugu,
et priius neil tulema peab.

Ja ärkas see jõuetu sugu
ja õlgadel tundis pead.
Ei sure see laul, see lugu,
see laul on meilegi hea.
See laul on meilegi hea,
leelo, leelo, leelo, leelo.

Käisin häälta harjutamas,
kaljurünkal kaigutamas, leelo, leelo,
Pidumeelta kergitamas,
sõpru sõõri meelitamas, leelo, leelo.
Sõpru ma tunnen silmadest,
vaenlasi tunnen võimusest, leelo, leelo.

Ei ma taha vaenulisi,
taplused mind on tüüdanud.
Tahan, tahan olla, laulda oma laulu.
Laulda selle maa keeles,
kus minu kodu kena.
Kus on mu kätkivibud,
kus on mu kiigenöörid,
helepäised lapsed
üle välja jooksmas, leelo, leelo.

Kuulata! Sajandi kaugusel
Eestimaa randadel algas,
algas me laul.